Laupäeva hommik- asjad pakitud |
Järgmisel hommikul ehk siis laupäeval kui kõik asjad koos, läksin autosse panin käima ning üritasin tagurdada käis mingi klõps ja oligi korras, auto ei liikunud kuskile.
Seellele järgnes ilge hunnik kõnesid. tulemus: Beriti vend laenas oma autot.
Saigi reis Viljandi alata.
Pühapäeva hommikul Punsut ja batoone pakkimas. |
Leidsin sobivad, kuid need vajusid ninalt alla.
Koju jõudes puurisin augud sangadele ja panin kummi taha.
Pühapäeva hommik, äratus kell 7,15.
Alustasin kohe oma energiabatoonide lõikumise ja pakendamisega.
Lõikasin need kolmeks ja panin fooliumisse et oleks hea neid taskust võtta.
Batoonid valisin, kuna need ei lähe jäässe.
Tooted Nuterendilt.
Joogipunsule, mis seljale käib panin ümber termoteki.
Väike pudru hommikusöögiks. Ja tuld Otepää poole.
Otepääl tekkis väike segadus kohtadega, lasin oma numbri eelmine õhtu ära võtta ja Otepääle tuua,
Stardis, traks kadunud. |
Aga kõik lahenes suurepäraselt. Väike viperus veel pükste traksidega ning siis juba jõudsin starti.
Kõlaski stardipauk ning kõigile vast tuttav muusika staadionil.
Stardis jäin kohe natuke kinni, kui proovisin äärmisi radu valida.
Ei möödunud palju aega, kui nägin endast mööda tuiskamas numbreid 5000+ :)
Minu number ju oli stardihetkel 3124.
Ei lasknud ennast häirida sellest, sõitsin rahulikult oma tempos ja algul tundus kõik ok. Välja arvatud prillid, mis läksid stardis uduseks ja enam puhtaks ei läinudki:)
Laskumistel suusk hea ja esimestel tõusudel ka pidas...
Kuid siis kui oli mingi 8km sõidetud hakkas triangel pihta.
Suusk ei pidanud üldse enam. Sõitsin väga ettevaatlikult, ei tahtnud ennast algusega rapsida kotti.
Siin hakkas ka ullupööra inimesi must mööda voorima.
Matu TP-s 12-ndal kilomeetril tegin väikese pausi rebisin prillid, mis ikka veel ei näidanud midagi eest:) ja kohe edasi.
Siin tegin vea, oleks pidanud suuskadele pidamist panema, kuna alles suured tõusud olid ees.
start |
ka õnnetult, kui hakkasin mööduma ühest aeglasemast,
otsustas tema suusakepi
maase lüüa ning jalg jäi kinni nii, et venitasin reie
sisekülge oma
elu madalama spagaadiga :D
Peale seda oli veel hullem neid tõuse Harimäele nühkida.
Järgnes umbes 9km piina... olin kindel, et tulen järgmises TP-s maha.
Inimesed ainult voorisid mööda, pikal laskumisel Harimäelt alla tegin mõned kohad tasa. aga mitte palju.
Jõudes Ande TP-i ... (selleks ajaks möödas 23km) ootas mind Seal Berit ja lasin ka suusad määrida.
Ande TP-s Määrde järjekorras :) |
Ja juba Kuutses 32-l kilomeetril oli ok olla.
Sealt viis edasi mõte, et üle poole sõidetud ja
ull surm ei olnud olla. Alguse tagasihoidlikkus
nende hellade suuskadega säästis mind.
Igas järgnevas punktis ootas mind Berit kah:)
Siit edasi ainult head emotsioonid.
Rada läks natuke lihtsamaks, sain paaristõukseid rohkem kasutada ühesõnaga ei stressanud jalga.
Lõpupoole hakkasid väiksed krambikesed tekkima. Hakkasin neid soolakurke toitlustuspunktides(TP) pugima.... suht jama maitsega.... aga see arvatavasti päästis mu :).
Kohvipunkti ei külastanud lõpus üldse, otseteed finishi poole.
Huvitav on see et eelmisel aastal 31 km sõites tundus rada raske.
Sel aastal lõpp nagu eriti malbe :) 31 ja 63 rajad lõpus ühised.
Finishis oli eriti mõnus. Aeg 5tundi 53minutit ja 15sek peale...
koht 3486 Velts sõitis kohale 1898 ajaga 4,42,07:)
päris kiire sell :) ta oli Juba 12km-l must möödas.
Ise olen tulemusega super rahul. Lootsin sisimas aega 6h ligi.
... aga alla 6 tunni... väga hea arvan... :)
Poodiumil |
Viimased meetrid |