Sidumas

Sidumas

Tuesday, September 13, 2011

Mulgi Rattamaraton

Enne Starti.
10. september toimus Viljandis 11. Mulgi Rattamaraton.
Otsustasin sellest osa võtta just poolmaratonist, kuna järgmine nädalavahetus ju Tartu Rattamaraton.
Pole saanud väga palju trenni teha seega püüan ennast hoida.... samas 35km ei ole ka liiga lühike distants, eriti kui seda võistlusel läbida.
Mäest üles rühkimas:)
Sõidust, stardis väga emotsioone ei olnud.... tahtsin kiiresti pääseda ettepoole. Stardinumber 412 tähendaski stardikohta viimases grupis, mis algas numbritega 400-...  :), Pauk käis..... vaatasin, kuidas esimesed lihtsalt minema tuiskasid. mina ikka stardikaarest 100m kaugusel. Ja kui liiklema pääsesin siis ka väga vaevaliselt. Ei pääsenud kuidagi mööda, kõrval kõrged kõnniteeääred. Siis mingi 500-600m peal sain hakata vaikselt mööduma...
tegin ka ettevaatlikult seda kuna esimene
tuhin möödas ja ei tahtnud kukkumisi tekitada.
Siis 1,5km peal tuli pikk tõus kus tempo ikka vapsjee 3-4km/h,
seal oli kitsas ja mööda ei pääsenud kuidagi:)
Tõusu tipus sain lõpuks liikuma.
Siis panin murult ja igalt poolt kust mahtus.
Alguses oli teel rohkem ruumi, ja siis keeras metsavahele.
Rada oli väga huvitav. Nägin kukkumisi,
ise põhjustasin ühe pooleldi :P.
Tööd tegin väga palju üksi, polnud kellegiga teha.
Lõpus haakisid osad sappa,
kuid tööd ei tahtnud keegi ees teha.
Lõpujoont ületades hea tunne,
ei sõitnud ennast täiesti kotti...
Jäi nõksa varu. Ma arvasin, et koht jäi kuskil
150-200 kanti oleks loogiline...
hinges mõtlesin, et ilgelt kift oleks kui mahuks
sõit seljataga:)
esi 50 sisse :P.... tegelik koht 42 :D:D:D:D:D eriti kaiff.
Nii hea tundega on mõnus maratonile minna.
Kohtumiseni:)





Pasane ratas :)
Pärast küürimist

Sunday, September 4, 2011

Matsalu Rattakross

Stardis naljatamas :)
Tegemist siis Marimetsa Kapi eelviimase etapiga.
Mulle see rada eelmine aasta üldse ei meeldinud. Rada oli väga pehme ja minusugune jämejalg vajub ikka täiega pehmesse pinnasesse... See aasta olen küll mõned kilod kergem, hetkel siis 92kg. Aga kartsin ikka pehmed ja mudast pinda.
Stardis käis kõva naljatamine ja kui kohale ilmus Peeter Pruus, ei olnud võitjas kahtlust.
Natuke imelik on, et selline vend(selle aasta eesti meister olümpiakrossi U21klassis)  meil sõitmas käib aga samas hea reklaam sarjale. Ja kui lihtne sõita on, siis ka mõttetu.
Natuke veel jutustamist ja kõlaski stardipauk.
Enne lõpujoont enam nii lõbus ei ole.
Esimesed kolm km-i olid OK, kulgesid asfaldil ja kruusal.... ja siis hakkas trall pihta... Keerati luhale, mis oli ikka megalt läbi vettinud ja ''imes'' täiega. Puls laksatas 205 peale...
Seda vesist luhta oli ikka päris pikalt.... korra juba mõtlesin, et lasen jala sirgu, aga siis nägin päästvat kurvi, mis keeras luhalt ära.
Sealt sõit edasi nii hull enam ei olnud, kuigi ikka pehmemaid kohti oli, ja raskeid  põllulõike, aga väga palju vihma polnud tulnud seega seal oli ok.
Sõidu kõige hullem koht minu jaoks, kus kaotasin 10-12 kohta oli kuskil 6km enne lõppu.
Olime tiksunud vähe parematel teedel tükk aega. nägin kuidas üks kohalik surus omale geeli sisse(see toimus u. 10km enne lõppu), aimasin, et lõpp hakkab tulema.
Peale lõpujoont ka mitte...
Peas mäletasin, et 24km oli sõitu.
Aga siis kuskil 6km enne lõppu pani Kaivo Lomper räige litri ja sai pundist minema, mina olin kindel, et ta teab rada ja et lõpp käes. Ma olin kindel et kuskil 1km lõpuni ja panin talle järgi. Siis kui järgi jõudsin, lasi ta jala sirgu ja jäi maha. Mõtlesin ka lasta jala sirgu kui aga olin kuskil 20sek sõitnud vapsjee veeranda gaasiga... vaatasin üle õla... vahe oli jälitava pundiga üle 100m ja profiil tõusev. Mõtlesin, et ok, kui punt tööd ei tee, panengi üksi minema... et lõpuni maks võib olla 2km, selle ikka kestan.
Niisiis vajutasin kuskil 99% igaks juhuks et lõpus veel kaks tõusunukka vaja võtta, pulssi hoidsin 205 peal.
Sõitsin päris pika vahe ja üks vähe järsem tõusunukk tuli, vajutasin põhja, sest tõusul ei ole grupil eelist, ja tahtsin sõita kindla vahe sisse, et enne lõputuse saaks veel puhata niki, et grupp järgi ei jõuaks.
aga siis, minu jaoks mega pettumus, tuli silt 5km lõpuni.... ja keeras põllule ära. Seal langes kiirus 14km peale... Mott maas pulss laes kulgesin mingi 4km. kui grupp kätte sai. Sealt panid kõik mööda ja tiksusin vaikselt lõpuni, ei olnud jaksu nendega seal madistada enam. Kokkuvõttes siis aeg 1.03.39 ja koht 33, ise olen 75% rahul, kui seda möödapanekut ei oleks olnud siis oleks võimalik olnud parima koha(21) kordamine.
 Järgmiseks siis Tartu Rattamaraton, jääb veel Marimetsa kapi viimane etapp Kullamaal. Selle aasta viimane sõit on arvatavasti Hiiumaal Emmastes.